Ajalooline tants

Ajalooline tants (analoogiliselt vanamuusikaga on kasutatud ka sõna vanatants) on mõiste, millega tähistatakse Lääne-Euroopas minevikus kasutusel olnud tantse tänapäeval tantsituna. Ajaloolist tantsu võidakse esitada laval, näiteks mingi lavateose osana või lihtsalt publikule suunatud meelelahutusena, kuid seda harrastatakse ka seltskonnatantsuna mingile ajalooperioodile pühendatud ballidel, stiilipidudel, taaskehastajate üritustel ning ajaloolise tantsu klubides. Ajaloolise tantsu rekonstrueerimine võib olla abiks muusikateaduslikus ja ajaloolises uurimistöös.

Ajaloolise tantsu rekonstruktsioonide allikmaterjaliks on vastavast ajalooperioodist pärit tantsukirjeldused ja -juhendid kõrgklassile suunatud tantsukäsiraamatutest, kaudsemalt ka kujutava kunsti teosed, tantsumuusika noodistused, õukonnaballide ja -pidustuste kirjeldused. 20. sajandi tantsude rekonstrueerimiseks on võimalik kasutada suulist pärimust ning filmi- ning videosalvestusi. Ajaloolise tantsu rekonstrueerimine on suurel määral interpreteerimine, milles tõlgendaja teadmistel ja isiksusel on oluline roll.^[1]

Ajaloolist tantsu rekonstrueerimisele ja esitamisele keskendunud tantsuansamblit nimetatakse ajaloolise tantsu ansambliks või vanatantsuansambliks.